BLOGI

Mis on ketogeenne dieet?

Ketogeenne dieet on toitumise viis, mis põhineb süsivesikute tarbimise olulisel piiramisel ja rasvade tarbimise suurendamisel. Selline toitumine viib inimkeha ketoosi seisundisse. Kui süsivesikuid on väga vähe ja veresuhkru tase organismis on madal, lõhustatakse rasvhapped maksas ketokehadeks ehk ketoonideks, ning ketoos on seisund, kus organism kasutab energia tootmiseks ketokehasid.

Ketogeenne dieet hõlmab peamiselt selliste toitude söömist, mis on rikkad tervislike rasvade, nagu avokaado, oliiviõli, kookosõli ja või, ning valkude, nagu liha, kala, linnuliha ja munad, poolest. Süsivesikute allikad nagu suhkur, teraviljad, kartulid, magustoidud ja mõned puuviljad on dieedist välja jäetud või tugevalt piiratud.

Ketogeenne dieet töötati algselt välja meditsiinilistel eesmärkidel, eelkõige epilepsia raviks. Täna on ketogeenne dieet populaarne kaalulangetajate seas, kuna keha kasutab energia saamiseks rasvavarusid ja see langetab väga tugevalt kehakaalu. Samuti on leitud, et ketogeensel dieedil võib olla positiivne mõju lisaks epilepsiale veel teatud terviseprobleemide nagu II tüüpi diabeedi, polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS), Alzheimeri tõve ja teatud vähivormide ravis.

Kuigi ketogeensest dieedist võib erinevate terviseprobleemide korral olla palju abi, peab meeles pidama, et sellise dieedi pikaajaline pidamine on keeruline ja võib kaasa tuua kõrvaltoimeid nagu näiteks suur magusaisu, nõrkus, liiga madal veresuhkur, väsimus, iiveldus, peapööritus jne.

Ketogeenne dieet on kaalulangetajate seas aina populaarsem ja seda reklaamitakse kui imedieeti, millega on kiiresti võimalik ideaalkaal saavutada. Tuleks aga aru saada sellest, et kiireks ja mis veel olulisem, püsivaks kaalulangetuseks ei ole olemas imedieeti. Kaalulangetus eeldab eelkõige elustiili muutmist. Kõige mõistlikum on konsulteerida pädeva toitumisterapeudiga või -nõustajaga, kellega koostöös saab leida sobiva viisi kaalulangetuseks ja selle püsima jäämiseks.

Meeles tuleks pidada ka seda, et ketogeensele ravidieedile saavad inimest panna vaid arstid ja teatud juhtudel ka funktsionaalse toitumise terapeudid. Toitumisterapeut, kes on saanud vastava väljaõppe oskab aga juhendada inimest ketogeense dieedi läbiviimisel, kui see on talle arsti poolt määratud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ketogeenne dieet on ravidieet ja seda peaks pidama vaid siis, kui see on arsti või vastava spetsialisti poolt määratud. Kaalulangetuseks tuleb teha elustiilimuutusi mitte pidada äärmuslikku ketodieeti.

Mis on Paleo dieet?

Paleo dieet rõhutab, et see on ainus lähenemine toitumisele, mis võtab arvesse miljonite aastatega välja arenenud geneetikat ja aitab seeläbi nautida pikka elu saleda, tugeva ja aktiivsena. Dieedi tunnuslause on ´´söö päris toitu´´. Toituda tuleks vaid nendest toiduainetest, mis on meile looduses kättesaadavad. Näiteks marjad, puuviljad, aedviljad, liha, kala, muna, seemned ja pähklid. Loobuda tuleb kõigest, mida on mingil moel töödeldud. Sinna hulka käivad näiteks piimatooted, teraviljad, kaunviljad ja muidugi valmistoit. Paleo dieedi lähenemine toitumisse on justkui tervislik, maalähedane ja võib kergemini tekitada usaldusväärsust kui mõni muu äärmuslik dieet.

Paleo dieedi toetajad väidavad, et see toitumisviis võib pakkuda mitmeid tervisealaseid eeliseid, sealhulgas kaalulangus kuni 5kg kuus, veresuhkru taseme stabiliseerimist, paremat seedimist ja tervislikumaid toitumisharjumusi.

Mis Paleo dieedi puhul muret tekitab on toiduained, mis menüüst välja jäetakse. Nendeks on meie kehale väga kasulikud teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. Paleo dieedis on süsivesikud sisuliselt nulli viidud. Süsivesikute menüüst elimineerimine toob mõistagi kaasa kiire kaalulanguse, aga selline dieet ei ole kindlasti tervislik ja ei ETTA (Eesti Toitumisterapeutide Assotsiatsioon) ega ETNÜ (Eesti Toitumisnõustajate Ühendus) poolt heaks kiidetud.

Analüüsides nii tasuta kui tasulisi saadaval olevaid Paleo dieedi menüüsid on läbiv joon, et Paleo dieedi menüüd on paigast ära nii kaloraažilt, põhitoitainete osas, mikrotoitainete osas kui ka portsjoni süsteemi arvesse võttes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Paleo dieet langetab kindlasti kaalu, aga tervisele see kasulik ei ole. Selle asemel, et keskenduda ühele kindlale dieedile, on mõistlikum püüda järgida mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist, mis sisaldab laias valikus tervislikke toiduaineid ja mille koostamisel saab abiks olla pädev toitumisterapeut või -nõustaja.

Mis on Atkinsi dieet?

Atkinsi dieet on kõige populaarsem neljast faasist koosnev valgurikas dieet maailmas. Nagu ka ketodieedi puhul, on Atkinsi dieedi menüü valgu- ja rasvarikas ning süsivesikuid sisaldab vähe. Ometi on nendel siiski erinevus. Mõlemad dieedid piiravad süsivesikute tarbimist, kuid piirangute määr võib erineda. Sarnaselt ketodieedile algab Atkinsi dieet väga madala süsivesikute tarbimisega, kuid erinevalt ketodieedist suurendatakse seda järk-järgult igas faasis.

Atkinsi dieet rõhutab kõrgema valgusisaldusega toitude söömist, nagu liha, linnuliha ja kala. Ketodieet võib samuti sisaldada mõõdukas koguses valke, kuid rõhk on pigem rasvadel kui valkudel.

Atkinsi dieet koosneb neljast faasist:

1. Piirangute periood (umbes kaks nädalat). Päevas võib tarbida 20 g süsivesikuid. Lubatud on süüa liha- ja kalatooteid, muna, enamikku juustudest, koort, võid jne. Samuti võib väikeses koguses tarbida teatud köögivilju, mis ei sisalda liiga palju süsivesikuid. Teraviljatooted tuleb välistada.
2. Teises faasis lisanduvad järk- järgult kiudaineterikkad köögiviljad.
3. ja 4. faas on säilitusfaasid. Süsivesikute tarbimist võib suurendada senimaani kuni kehakaal ei hakka tõusma. Tingimuseks on, et tarbitavad süsivesikud on töötlemata ja rafineerimata.

Atkinsi dieedi pooldajad toovad dieedi positiivsete külgedena välja kiire kaalulanguse, hea võimaluse veresuhkru taseme kontrollimiseks ja suurema täiskõhutunde tekkimise ja püsimise.

Samas on oluline märkida, et Atkinsi dieedil on ka negatiivsed küljed. Kuna süsivesikuid piiratakse pikaajaliselt, siis tekib kiudainete, vitamiinide, mineraalide ja teiste toitainete puudus. Samuti võib süsivesikute piiramine kaasa tuua seedeprobleeme, kuna kiudaineid piiratakse tugevalt. Eriti oluline negatiivne pool dieedi juures on suur küllastunud rasvade tarbimine. Selline toitumine võib suurendada südamehaiguste riski ja kõrgenenud kolesterooli taset. Oluline on tuua välja ka Atkinsi dieedi negatiivsed mõjud neerudele, kuna kõrge valgutarbimine suurendab neerude koormust ja võib põhjustada neeruprobleeme.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Atkinsi dieet võib kaasa tuua mitmeid negatiivseid mõjusid. Nagu ka teiste dieetide puhul on soovitatav eelistada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist, mis toetab pikaajalist tervist ja heaolu.

Lõpetuseks võib öelda, et populaarsed dieedid on sageli lühiajalised lahendused, mis keskenduvad kiirele kaalulangusele, kuid ei paku jätkusuutlikke tulemusi ega toeta üldist tervist. Selle asemel on oluline pöörata tähelepanu tervislikule toitumisele ja eluviisi terviklikule muutmisele. Tervisliku toitumise ja elustiili muutmise eelised dieetidega võrreldes on selged. Pikaajaline edu, parem tervis, jätkusuutlikud harjumused ning vabadus ja nauding toidust on vaid mõned põhjused, miks peaksime eelistama tervislikke valikuid ja muutma oma eluviisi terviklikult. Konsulteerige alati professionaaliga, et kohandada oma toitumist vastavalt individuaalsetele vajadustele.