BLOGI

Ülesöömise põhjuseid võib olla tänapäeval väga erinevaid: alustades kiire elutempoga, millega kaasnevad valed toitumisharjumused, ning nii toidukordade vahele jätmine kui ka praegusel sotsiaalmeedia ajastul välimuse ja figuuri ületähtsustamine. Saleda välimuse nimel tehakse erinevaid ekstreemsusi alustades imedieetidest ja lõpetades näljutamisega. Sellised käitumisviisid võivad aga viia väga kergelt ülesöömise hoogudeni. Reeglina söömahood sagenevad ja võimenduvad ning toovad endaga kaasa aina hullema toidupohmelli.¹

Antud referaadi eesmärgiks on uurida mis on ülesöömine ja sellega kaasnev toidupohmell, kuidas need kaks meie organismi mõjutavad ning kuidas neid vältida.

Ülesöömiseks nimetatakse liigse energia tarbimist, võttes arvesse inimese kulutatud energiat, mille tulemuseks on reeglina kaalutõus ja rasvumine. Ülesöömine võib viia ka raske psüühilise häireni erinevate toitumishäirete näol nagu anoreksia, buliimia jne., aga see ei ole alati nii. Lihtsustatult tähendab ülesöömine toidu ebaadekvaatset tarbimist, mille tulemuseks on ebameeldiv ja raske olla.²

Tavaliselt kasutavad ülesööjad toitu enda lohutamiseks ning stressi leevendamiseks. Üldjuhul kannatavad sellised inimesed depressiooni all ning tunnevad abitust.²
Kõik on kuulnud väljendit “toidupohmell”, aga kas see eksisteerib ka päriselt? Teadlaste poolt on uuritud, et toidupohmell, teise nimetusega söögijärgne unisus, on täiesti olemas.³

Toidupohmell ehk söögijärgne unisus on seisund, mis ilmneb peale liiga suurt söögikorda, ning on tavaliselt kirjeldatud kui äärmist väsimust ja halba enesetunnet, mis võib kesta mitu tundi.⁴

Reeglina kaasnevad ülesöömisest tingitud toidupohmelliga veel laiskus, raskustunne kõhus, puhitus ning vahel ka iiveldus.⁴

Toidupohmelli tekkimise kohta on erinevaid teooriaid. Teadlased on juba aastaid selliselt esinevat seisundit uurinud, aga arvamused lähevad lahku ja ühtne seisukoht puudub. Alljärgnevalt on välja toodud kaks populaarsemat teooriat kuidas toidupohmell tekib.⁴

Paljud inimesed on peale suurt pidusööki kogenud toidupohmelli laadset tunnet nagu väsimus, laiskus, halb enesetunne ja võib-olla isegi iiveldus. Paljud toidueksperdid seostavad söögijärgset madalseisu toidu kõrge trüptofaani sisaldusega.⁵

Trüptofaan on asendamatu aminohape, mida leidub teatud liha- ja piimatoodetes. Trüptofaan on eelühendiks serotoniini, niatsiini ja indool-3-äädikhappe tekkimiseks.⁶
Kui trüptofaani rikkaid toite tarbitakse koos süsivesikurikaste toitudega (näiteks kartulipuder), satub see kergesti ajju ja serotoniini tase suureneb. Serotoniin on neurotransmitter, mis vähendab erutust ning seetõttu tunneb inimene end peale söömist laisa ja väsinuna, kuna serotoniini tase on kõrgenenud.⁵

Mõned tervise eksperdid ütlevad, et söögijärgne unisus on põhjustatud verevoolu muutusest. Täpsemalt on osa verevoolust, mis on mõeldud ajule, suunatud ümber seedeelunditesse. Osad teadlased selgitavad seda sellega, et söömine aktiveerib teie parasümpaatilise närvisüsteemi.⁷

Parasümpaatiline närvisüsteem reguleerib kehas teatud funktsioone, nagu pulsisageduse aeglustamine ning vererõhu ja seedimise reguleerimine. Parasümpaatiline närvisüsteem käivitub siis kui kõht suureneb suure söögikorra söömisest. Selle tagajärjel suunatakse verevool rohkem töötavatesse seedeelunditesse ja vähem ajju. See kerge verevoolu kõrvalekalle võib põhjustada unisust ja väsimust.⁷
On palju võimalusi kuidas ülesöömist ja sellega kaasnevat toidupohmelli vältida.