TERVISLIK TOITUMINE
Mis on tervislik toitumine?
Tervislik toitumine hõlmab tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist. Tervislik toit sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, mida keha vajab hea tervise säilitamiseks. See hõlmab piisavat hulka puu- ja köögivilju, täisteratooteid, valke, tervislikke rasvu ning piiratud koguses suhkrut, soola ja küllastunud rasvu.
Tihti on inimestel valearusaam, et tervislik toitumine on kas väga igav ja ühekülgne või väga kallis. Tegelikult ei ole tervislik toitumine kindlasti igav, sest hõlmab endas mitmekesist ja värvilist menüüd.
Ei saa väita, et üks toit on tervislik ja teine ebatervislik. Kõik sõltub sellest kui palju ja kui tihti me neid tarbime. Köögivilju tuleks süüa igapäevaselt, aga pitsat harvem. Kui me sööme vahel pitsat ja jäätist, siis see ei tee meist ebatervislikku toitujat ja ei muuda meid ülekaaluliseks.
Tervisliku toitumise aluseks on mitmekesine menüü, mille abil saadakse kõik vajalikud vitamiinid, mineraalained ja kiudained. Samuti on oluline jälgida toidu kvaliteeti. Kindlasti tuleks valida värskeid ja vähem töödeldud toiduaineid ning järgida õigeid toiduvalmistamise meetodeid. Lisaks toitumisele on tervisliku eluviisi oluliseks osaks ka füüsiline aktiivsus ja piisav uni.
Kahjuks näitavad erinevad uuringud, et väga suur osa inimestest ei söö tervislikku ja tasakaalustatud toitu.
Mida tuleks süüa rohkem?
Suurem osa inimestest valib siiani poelettidelt valgest, rafineeritud jahust tooteid nagu pasta, sai, koogid jne. Ka valge riis leiab tihti tee inimeste toidulauale. Olgu see siis basmati-, pikateraline-, jasmiini- või pudruriis. Selliste toodete asemel tuleks valida täisteratooted. Täisterajahu-, pasta-, puder-, leib- ja riis. Väga tervitatav on ka näiteks toortatar ja sellest valmistatud jahud. Panen südamele lugeda poes pakendi etiketti. Palju on tooteid, mille pakend eksitab klienti ja lubab olla täisteraleib või sepik, aga koostises on enamus siiski nisujahu. Pigem valida tooted, mis ei sisalda nisujahu ja kui üldse, siis vähesel määral.
Köögivilju ei ole samuti reeglina inimeste toidulaual piisavalt. Eesti riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused soovitavad süüa kuni 7 portsjonit köögivilju päevas. See on ca 700 g köögivilju. Menüüs võiks olla võimalikult eri värvi köögiviljad ja unustada ei tohiks kindlasti kaunvilju. Oad, herned, kikerherned ja läätsed võiksid menüüs esineda igapäevaselt. Igapäevaselt peaks tarbima ka puuvilju ja marju. Tore on, kui saab tarbida hooajalisi puuvilju ja marju. Puuviljade ja marjadega ei tasu aga liialdada, sest need sisaldavad puuviljasuhkrut ehk fruktoosi ja soovitatav on tarbida neid kuni 3 portsjonit päevas (300 g) koos pähklite ja seemnetega. Pähklid ja seemned sisaldavad meie organismile kasulikke rasvu ning tarbides neid koos fruktoosirikaste puuviljadega, ei lase nad meie veresuhkrul nii kiiresti tõusta. Veresuhkur püsib stabiilne ja see omakorda hoiab ära näksimise ja ülesöömise.
Rohkem tuleks süüa ka kala. Soovituste järgi võiks kala süüa kolm korda nädalas, aga kahjuks tihti seda ei tehta. Väga sage alatarbimise põhjuseks on kala hind. Siinkohal rõhutan, et mida rohkem erinevaid kalu me sööme, seda parem. Me ei pea sööma kolm korda nädalas lõhe vaid väga hea on süüa ka heeringat, sprotte, kilu jne.
Mida tuleks süüa vähem?
Meie külmlettidel on väga suur valik erinevaid piimatooteid ja neid tuleb iga aasta juurde. Enamus nendest ahvatleva ja pilkupüüdva pakendiga piimatooted tuleks jätta poodi. Magustatud jogurtid, kohupiimakreemid, kissellid, kohukesed ja pudingud sisaldavad väga palju suhkrut ja ei ole meie tervisele head. Piimatoodetest tuleks eelistada magustamata, maitsestamata ja hapendatud tooteid. Selliseid piimatooteid saab ise kodus maitsestada marjade, suhkruvaba kakao, puuviljade, pähklite ja seemnetega.
Samuti tuleks vältida erinevaid poolfabrikaate. Erinevad valmistoidud, vorstid, viinerid, lihapallid, pitsad, külmutatud friikartulid jne. Sellistes toodetes on väga palju küllastunud rasva ja soola ning reeglina väga vähe päris toitu. Poodi võiks jätta ka kindlasti erinevad soolased ja magusad snäkid nagu maitsestatud küüslauguleivad, kartulikrõpsud, popcorn, küpsised, präänikud jne.
Veel üks suur komistuskivi on erinevad magustatud joogid. Poelettidel on väga suur valik erinevaid karastusjooke. Nii gaseeritud kui gaseerimata. Ikka kõigile midagi. Selliste jookide suhkrusisaldus on nii suur, et kui juua ära üks 0,5L karastusjook, võiks selle asemel süüa ühe täisväärtusliku vahepala. Kõige parem janukustutaja on vesi.
Kui sinu jaoks tundub see kõik keeruline ja vajad abi, siis teenuste all on poekülastus toitumisterapeudiga. Läheme koos poodi ja vaatame üle sinu lemmiktooted. Kui vaja, siis valime koos välja tervislikumad alternatiivid.
Mis on toitumisnõustamine?
Toitumisnõustamine tugineb toitumise edendamisele, tervisliku kehakaalu saavutamisele ning toitumisalase nõustamise pakkumisele tervetele inimestele.
Toitumisnõustamisele võiks mõelda siis, kui soovid parandada oma toitumisharjumusi, saavutada kehakaalu eesmärke või lihtsalt omandada teadmisi tervislikust toitumisest. Toitumisnõustaja abistab sind personaalselt kohandatud nõuannetega, mis aitavad sul toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Toitumisnõustamine on investeering oma tervisesse ja heaolusse ning aitab sul kujundada kestvaid muutusi oma toitumisharjumustes.
Mis on toitumisteraapia?
Toitumisteraapia on tõenduspõhine lähenemine inimese tervisele. Tasakaalustatud ja tervislik toitumine aitab parandada elukvaliteeti ja tagab hea enesetunde.
Mis on toitumisnõustamise ja toitumisteraapia vahe?
Toitumisterapeudi ja toitumisnõustaja rollid võivad tunduda sarnased, kuid neil on suured erinevused. Mõlemad spetsialistid tegelevad toitumisalase nõustamisega, kuid nende haridustaust ja pädevused on erinevad.
Toitumisterapeut on kõrgema haridusega spetsialist, kellel on sügavam arusaam toitumise ja keha füsioloogia seostest ja ta kasutab neid teadmisi erinevate tervise probleemide ja haiguste ennetamiseks, leevendamiseks ja ravi toetamiseks. Toitumisterapeudid võivad töötada tervisehoiuasutustes, haiglates, kliinikutes ning iseseisvate praktikutena.
Toitumisterapeudi taseme lõpetanu pakub toitumisteraapiat järgmiste haigusgruppide haigetele: südame-veresoonkonna haigused, diabeet, aneemiad, neerupuudulikkus, osteoporoos, allergia, vähk, podagra, reflukstõbi (GERD), ärritunud soole sündroom, tsöliaakia, bariaatriliste operatsioonide järgsed toitumisprobleemid.
Toitumisnõustajate fookus on üldjuhul tervisliku toitumise edendamisel, tervisliku kehakaalu saavutamisel ning toitumisalase nõustamise pakkumisel tervetele inimestele.
Vali toitumisnõustamine, kui soovid üldisi juhiseid ja soovitusi tervisliku toitumise ja elustiili osas ning sul ei ole konkreetseid terviseprobleeme, mis vajaksid spetsiifilisemat lähenemist. Toitumisnõustaja saab suureks abiks olla näiteks kaalulangetamise (või kaalu tõstmise) juures nii, et see oleks tervislik ja looks kestvaid tulemusi.
Vali toitumisteraapia, kui sul on: südame-veresoonkonna haigus, vähk, diabeet, aneemia, neerupuudulikkus, osteoporoos, allergia, podagra, reflukstõbi, ärritunud soole sündroom, tsöliaakia või oled läbinud bariaatrilise operatsiooni. Toitumisteraapiasse võid tulla nii haiguse ajal kui ka peale seda.
Millal oleks mõistlik toitumisteraapiasse tulla?
Tervisliku toitumisega on võimalik ennetada erinevaid haigusi nagu südame- veresoonkonna haigused, vähk, diabeet jne. Toitumisteraapiaga on aga võimalik organismi toetada ka haiguse ajal ja peale seda. Toitumisteraapiast saab abi nii lihtsamate (kaalu alandamine tõhusalt ja tervislikult) kui raskemate (vererõhuhaigus, diabeet jne) murede korral.
Millest toitumisteraapia sessioon koosneb?
Registreerides ennast toitumisterapeudi vastuvõtule, tuleb esmalt täita küsimustik, mille põhjal toitumisterapeut saab tervikliku pildi kliendi seisundist, soovidest, eesmärgist ja küsimustik aitab terapeudil ka kliendikohtumiseks ette valmistuda. Teraapia käigus vaadatakse täidetud küsimustik kliendiga juba ühiselt läbi ja terapeut jagab näpunäited toitumise korrigeerimiseks ning koostab plaani, mis klienti tema tervemaks saamise ja tervise toetamise teekonnal aitab.
Kui sageli oleks mõistlik toitumisteraapias käia?
Toitumisteraapia sagedus sõltub kliendi individuaalsetest vajadustest, eesmärkidest ja tervislikust seisundist. Mõnel juhul piisab ühest või kahest seansist, et saada ülevaade tervislikust toitumisest ja teha vajalikud muudatused. Vahel võib olla vajalik käia regulaarselt toitumisterapeudi juures mitu kuud või enam. Toitumisteraapia kestus ja sagedus oleneb inimese arengust ja paranemisest. Oluline on mõista, et iga inimese vajadused on erinevad ja sellest olenevalt saab ka panna paika kindla plaani.
Koostööpartnerid
