BLOGI

Mõeldes rasedusele ja pisikese beebi imetamisele, läheb süda soojaks. Naise keha on ikka imeline. Beebi kasvab ja areneb meie kõhus, me sünnitame ja seejärjel toidame last rinnapiimaga. Naised on kõikvõimsad!

Ometigi on see imeilus aeg naise kehale väga kurnav ja sel perioodil vajab keha ning organism erilist hoolt. Õige toitumine on oluline nii ema, kui ka lapse seisukohalt. Ema on see, kes lapse eest hoolt kannab juba enne seda, kui pisike ilmavalgust näeb.

Kuidas toituda nii, et ema ja laps tunneksid end hästi ja oleksid terved? Kuidas on lood vitamiinide ja mineraalainetega? Milliseid toiduaineid tuleks vältida? 

Rasedus ja hilisem imetamine on ainuke aeg elus, mil naise toitumine otseselt kedagi teist mõjutab. Seepärast pole kunagi hilja oma toitumisharjumusi muuta. Rasedusaegsed toitumisharjumused on määrava tähtsusega tulevase lapse tervisele ja panevad aluse ka lapse toitumisele tulevikus. Õige toitumine aitab tagada vajalike toitainete, vitamiinide ja mineraalide piisava koguse nii lapsele, kui ka emale endale.

Nii rase, kui ka imetav ema, peaks jälgima, et menüü sisaldaks kõiki makrotoitained ehk süsivesikuid, valke ja rasvasid.

Omega-3 (alfa-linoleenhape) ja omega-6 rasvhapped (linoolhape) on olulised küllastumata rasvhapped, mida inimene peab saama toiduga, kuna organism ei suuda neid ise toota.

Asendamatute rasvhapete ebapiisav tarbimine võib mõjutada loote kasvu ja arengut. Uuringud näitavad, et nimetatud rasvhapete piisaval tarbimisel pikeneb gestatsiooniaeg ja suureneb loote sünnikaal. Parimad allikad toidus on rasvane kala, linaseemned, Tšiia seemned, Kreeka pähklid ja päevalilleõli.

Ema ja loode vajavad valku nii rakkude ehitamiseks kui ka energiaks. Valguvajadus suureneb eriti teisel ja kolmandal rasedustrimestril, kui laps kasvab kõige kiiremini. 

Raseduse ajal suureneb keskmine valguvajadus, et varustada Iisavalkudega emaduseks vajaminevaid organeid (emakas, veri, rinnad). Keskmine valguvajadus suureneb ka imetamise ajal, kui rinnapiimaga kaetakse kogu imiku valguvajadus. Raseda ja imetava ema menüüs võiks valguallikana esindatud olla kvaliteetsed lihatooted, pastöriseeritud piimatooted, muna, oad, läätsed, seemned, pähklid ja täisteratooted. 

Süsivesikud on raseduse ja imetamise ajal samuti olulised, kuna need on ühed peamised energiaallikaid ning varustavad keha ka mitmete teiste oluliste toitainetega. On oluline meeles pidada, et valida tuleks tervislikud süsivesikud – näiteks täisteratooted, puuviljad, köögiviljad ja kaunviljad.

Lisaks makrotoitainetele on väga olulised ka mikrotoitained. Tervislik ja tasakaalus toitumine katab üldiselt kõik raseda ja imetava ema vitamiinide ja mineraalainete vajadused. Vitamiinide ja mineraalainete vajadus on küll suurenenud, aga mitte kahekordistunud. Samuti tasub meeles pidada, et vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige parem just toiduainetest, mitte toidulisanditest. Päris toitu süües väheneb ka üledoseerimise risk. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab palju täisteravilju, köögi- ja puuvilju, siis purgist ei ole vaja midagi juurde võtta. Seda muidugi juhul, kui arst või ämmaemand seda ei soovita. 

Kui naine toitub raseduse või imetamise ajal tervislikult, hoiab oma veresuhkru taseme stabiilsena, ei lase isudel enda üle võimust võtta ja liigub piisavalt, siis saavad nii ema kui beebi oma anumad täidetud. 

Nagu ka vitamiine ja mineraalaineid ei ole raseduse ajal vaja topelt tarbida, siis sama käib ka toidukoguste kohta. Kõik me oleme kuulnud kuidas peab ´´kahe eest sööma´´. Tegelikult päris nii see ei ole. 1. trimestril suureneb energiavajadus umbes 130 kcal, 2. trimestril umbes 330 kcal võrra ja 3. trimestril umbes 540 kcal võrra. Rinnaga toitmise ajal suureneb päevane energiavajadus 500-650 kcal võrra. See sõltub imiku vanusest ja rinnaga toitmise intensiivsusest.

Raseduse ajal on oluline kinni pidada ka mõnedest piirangutest, mis toitumisega kaasnevad. Kuna rasedusele ohutut piiri ei ole teada, siis soovitatakse rasedust planeerides ja raseduse ajal alkoholi tarvitamisest loobuda. Ka suurtes kogustes kofeiini tarbimine raseduse ajal ei ole soovitatav. Liigne kofeiin vähendab vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ning imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks teguriks. Piirduda võiks 1-2 tassiga päevas ja meeles tuleks pidada, et kofeiini leidub ka šokolaadis, mustas ja rohelises tees ning osades karastusjookides. 

Raseduse ajal tuleb vältida pastöriseerimata piima ja piimatooteid. Pastöriseerimata piimatooteid tarbides võib haigestuda listerioosi, mis on gripilaadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes. Lisaks pastöriseerimata piimale, võib bakter meid rünnata ka pesemata, tooreid puu- ja juurvilju süües. Rasedad ei tohiks süüa ka toorest liha, muna ja kala. 

Tervislik toitumine aitab toetada loote arengut, säilitada ema energiataset ja tagada vajalikud toitained imetamise ajal. Individuaalseid toitumisvajadusi võivad mõjutada mitmed tegurid, mistõttu on soovitatav konsulteerida arsti, ämmaemanda ja toitumisnõustajaga, et kohandada dieeti vastavalt individuaalsetele vajadustele ja soovitustele.

Kui tunned, et vajad toitumise osas abi , siis tule toitumisnõustaja vastuvõtule Mustamäe või Viimsi Fertilitasse.