ÜLESÖÖMISEST PÕHJUSTATUD ´´TOIDUPOHMELL´´
Ülesöömise põhjuseid võib olla tänapäeval väga erinevaid: alustades kiire elutempoga, millega kaasnevad valed toitumisharjumused, ning nii toidukordade vahele jätmine kui ka praegusel sotsiaalmeedia ajastul välimuse ja figuuri ületähtsustamine. Saleda välimuse nimel tehakse erinevaid ekstreemsusi alustades imedieetidest ja lõpetades näljutamisega. Sellised käitumisviisid võivad aga viia väga kergelt ülesöömise hoogudeni. Reeglina söömahood sagenevad ja võimenduvad ning toovad endaga kaasa aina hullema toidupohmelli.1
Antud referaadi eesmärgiks on uurida mis on ülesöömine ja sellega kaasnev toidupohmell, kuidas need kaks meie organismi mõjutavad ning kuidas neid vältida.
Ülesöömiseks nimetatakse liigse energia tarbimist, võttes arvesse inimese kulutatud energiat, mille tulemuseks on reeglina kaalutõus ja rasvumine. Ülesöömine võib viia ka raske psüühilise häireni erinevate toitumishäirete näol nagu anoreksia, buliimia jne., aga see ei ole alati nii. Lihtsustatult tähendab ülesöömine toidu ebaadekvaatset tarbimist, mille tulemuseks on ebameeldiv ja raske olla.2
Tavaliselt kasutavad ülesööjad toitu enda lohutamiseks ning stressi leevendamiseks. Üldjuhul kannatavad sellised inimesed depressiooni all ning tunnevad abitust.2
Kõik on kuulnud väljendit ´´toidupohmell´´, aga kas see eksisteerib ka päriselt? Teadlaste poolt on uuritud, et toidupohmell, teise nimetusega söögijärgne unisus, on täiesti olemas.3
Toidupohmell ehk söögijärgne unisus on seisund, mis ilmneb peale liiga suurt söögikorda, ning on tavaliselt kirjeldatud kui äärmist väsimust ja halba enesetunnet, mis võib kesta mitu tundi.4
Reeglina kaasnevad ülesöömisest tingitud toidupohmelliga veel laiskus, raskustunne kõhus, puhitus ning vahel ka iiveldus.4
Toidupohmelli tekkimise kohta on erinevaid teooriaid. Teadlased on juba aastaid selliselt esinevat seisundit uurinud, aga arvamused lähevad lahku ja ühtne seisukoht puudub. Alljärgnevalt on välja toodud kaks populaarsemat teooriat kuidas toidupohmell tekib.4
Paljud inimesed on peale suurt pidusööki kogenud toidupohmelli laadset tunnet nagu väsimus, laiskus, halb enesetunne ja võib-olla isegi iiveldus. Paljud toidueksperdid seostavad söögijärgset madalseisu toidu kõrge trüptofaani sisaldusega.5
Trüptofaan on asendamatu aminohape, mida leidub teatud liha- ja piimatoodetes. Trüptofaan on eelühendiks serotoniini, niatsiini ja indool-3-äädikhappe tekkimiseks.6
Kui trüptofaani rikkaid toite tarbitakse koos süsivesikurikaste toitudega (näiteks kartulipuder), satub see kergesti ajju ja serotoniini tase suureneb. Serotoniin on neurotransmitter, mis vähendab erutust ning seetõttu tunneb inimene end peale söömist laisa ja väsinuna, kuna serotoniini tase on kõrgenenud.5
Mõned tervise eksperdid ütlevad, et söögijärgne unisus on põhjustatud verevoolu muutusest. Täpsemalt on osa verevoolust, mis on mõeldud ajule, suunatud ümber seedeelunditesse. Osad teadlased selgitavad seda sellega, et söömine aktiveerib teie parasümpaatilise närvisüsteemi.7
Parasümpaatiline närvisüsteem reguleerib kehas teatud funktsioone, nagu pulsisageduse aeglustamine ning vererõhu ja seedimise reguleerimine. Parasümpaatiline närvisüsteem käivitub siis kui kõht suureneb suure söögikorra söömisest. Selle tagajärjel suunatakse verevool rohkem töötavatesse seedeelunditesse ja vähem ajju. See kerge verevoolu kõrvalekalle võib põhjustada unisust ja väsimust.7
On palju võimalusi kuidas ülesöömist ja sellega kaasnevat toidupohmelli vältida. Alljärgnevalt on kirjas viis põhilist soovitust.8
● Vabane segajatest- 24 erineva uuringu kokkuvõttes leiti, et söögi ajal tähelepanu kõrvale juhtimine viis inimesi selle söögikorra ajal rohkem sööma ja seega rohkem kaloreid tarbima. Uuringud väidavad, et see sundis neid ka päev hiljem rohkem toitu tarbima, võrreldes inimestega, kes söömise ajal keskendusid toidule.9
● Teadlikkus toiduainetest, mis käivitavad ülesöömishoo – tähelepanu tuleb pöörata toiduainetele mille tarbimisel võib kergemini vallanduda ülesöömishoog. Nende toiduainete vältimine aitab vähendada ülesöömise võimalusi. Uuringud on leidnud, et inimesed, kes valmistasid endale ette tervislikke suupisteid nagu näiteks viilutatud õunad pähklivõiga või köögiviljad hummusega, sattusid väiksema tõenäosusega ülesöömise hoogu.8
● Otse purgist või pakist söömise vältimine- teadlased on leidnud, et inimesed, kes serveerisid enda toidu taldrikul, tarbisid vähem kaloreid kui inimesed, kes sõid otse purgist pähkleid või otse pakist kartulikrõpse. Selliselt toimimine aitab kontrollida tarbitavate kalorite hulka.8
● Kiudainete rikas menüü- valides enda menüüsse toiduained, mis on kiudainete rikkad, nagu näiteks oad, köögiviljad, kaerahelbed, puuviljad jne., püsib kõht kauem täis, heaolutunne kestab kauem ja ei teki tungi üle süüa.8
● Regulaarsed toidukorrad- uuringud on näidanud, et päeva jooksul sagedamini söömine võib vähendada näljatunnet ja üldist toidu tarbimist.10
Kokkuvõtteks saab öelda, et ülesöömisest tingitud toidupohmell on organismile kurnav ja seda tuleks kindlasti vältida. Ülesöömine ja pidevas toidupohmellis viibimine võib kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme. Aja jooksul võib liigne toidu tarbimine põhjustada kehakaalu tõusu ja suurendada krooniliste haiguste, näiteks diabeedi või südamehaiguste tekkimise riski.8
Ülesöömine on eriti problemaatiline liigse keha rasva ja rasvumise seisukohalt.11
Nälja reguleerimist mõjutavad kaks peamist hormooni – greliin, mis stimuleerib söögiisu; ja leptiin, mis pärsib söögiisu. Kui inimene ei ole mõnda aega söönud, suureneb greliini tase. Kui inimene on söönud, annab leptiin kehale märku, et see on täis. Ülesöömine võib selle tasakaalu aga rikkuda.12
Samuti võib ülesöömine põhjustada liigseid gaase ja puhitust.13
Ülesöömine ja sellest tingitud ebameeldiv toidupohmell on inimeste endi kätes ning selle vältimiseks ja ära hoidmiseks on mitmeid võimalusi. Kui inimene ei saa ise oma probleemiga hakkama, siis on võimalik pöörduda spetsialisti poole. Kuna probleem on ajas pigem süvenev, siis tuleks kiiresti abi otsida.

KASUTATUD KIRJANDUS
1 Moore, C. F., Sabino, V., Koob, G. F., Cottone, P. (2016). Pathological Overeating: Emerging Evidence for a Compulsivity Construct. Kasutatud 21. 07. 2021, https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27922596/
2 Kessler, D. A. (2009). The End of Overeating: Taking Control of the Insatiable American Appetite. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.jci.org/articles/view/40983/pdf
3 Lehrskov, L. L., Dorph, E., Widmer, A. M., Hepprich, M., Siegenthaler, J., Timper, K., Donath, M. Y. (2018). The role of IL-1 in postprandial fatigue. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6001918/
4 Frey, M., (2020). Food Coma: Causes and Prevention. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.verywellfit.com/what-is-a-food-coma-4146427
5 Jenkins, T. A., Nguyen, J. C. D., Polglaze, K. E., Bertrand, P. P. (2016). Influence of Tryptophan and Serotonin on Mood and Cognition with a Possible Role of the Gut-Brain Axis. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4728667/
6 Soots, A. (2013). Melatoniini sünteesi mõjutavad toitained ja ensüümid. Toitumisteraapia, 8.
7 Harthoorn, L. F., Dransfield, E. (2008). Periprandial changes of the sympathetic–parasympathetic balance related to perceived satiety in humans. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.researchgate.net/publication/5757182_Periprandial_changes_of_the_sympathetic-parasympathetic_balance_related_to_perceived_satiety_in_humans
8 Kubala, J. (2019). 23 Simple Things You Can Do to Stop Overeating. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.healthline.com/nutrition/how-to-stop-overeating
9 Robinson, E., Aveyard, P., Daley, A., Jolly, K., Lewis, A., Lycett, D., Higgs, S. (2013). Eating attentively: a systematic review and meta-analysis of the effect of food intake memory and awareness on eating. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3607652/
10 Bounty, P. M., Campbell, B., Wilson, J., Galvan, E., Berardi, J., Kleiner, S. M., Kreider, R. B., Stout, J. R., Ziegenfuss, T., Spano, M., Smith, A., Antonio, J. (2011). International Society of Sports Nutrition position stand: meal frequency. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3070624/
11 Leaf, A., Antonio, J. (2017). The Effects of Overfeeding on Body Composition: The Role of Macronutrient Composition – A Narrative Review. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5786199/
12 Singh, M. (2014). Mood, food, and obesity. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4150387/
13 Cremonini, F., Camilleri, M., Clark, M. M., Beebe, T. J., Locke, G. R., Zinsmeister, A. R., Herrick, L. M., Talley, N. J. (2009). Associations among binge eating behavior patterns and gastrointestinal symptoms: a population-based study. Kasutatud 21. 07. 2021, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2754813/